FÜÜSIKA ÕPIKOJAD JA TARTU ÜLIKOOLI TUNNISTUS
 /  Esileht / FÜÜSIKA ÕPIKOJAD JA TARTU ÜLIKOOLI TUNNISTUS
FÜÜSIKA ÕPIKOJAD JA TARTU ÜLIKOOLI TUNNISTUS

FÜÜSIKA ÕPIKOJAD JA TARTU ÜLIKOOLI TUNNISTUS

Sellel õppeaastal oli meie kool pilootkooliks, kus toimusid Füüsika Õpikojad. Nüüdseks on need kenasti lõppenud ning õpikodade töös osalenud õpilased võivad uhked olla, sest maikuus jõudis nendeni Tartu Ülikooli tunnistus. On ju tore, kui juba põhikoolis õppimise ajal saad osaleda ülikooli kursustel ning kogud juba ainepunkte!

Mis on Füüsika Õpikojad?

Tartu Ülikool pakub 8. – 9. klasside  õpilastele võimalust tegeleda füüsika õppimise ja kordamisega läbi eksperimentide, mida tavatundides teha kindlasti ei saa ega vist jõua ka! Õpikojad toimuvad kord kuus ning 4 tunniste blokkidena. Õpikodasid viivad läbi Tartu Ülikoolis füüsikat õppivad noored ning see teeb asja veelgi huvitavamaks. Igale väiksemalegi probleemile, küsimusele või arusaamatusele leitakse vastus või lahendus ning kõik  selgitatakse põhjalikult lahti ja vajadusel aidatakse keerukamate tegevuste juures.

Millega Füüsika Õpikodades tegeleti?

Toimus seitse õpikoda, kus tegeleti erinevate teemade kordamise ja tutvustamisega. Õpikodade teemad hõlmasid nii koolifüüsikat kui igapäevaseid tegemisi-toimetamisi. Teemad, millega tutvusime natukene põhjalikumalt olid järgmised:

  • Mõõtmine ja tihedus – tuletati taas meelde, mille poolest erinevad otsene ja kaudne mõõtmine. Uurisime, kuidas suurendada mõõtmistäpsust, kui mõõteriista vahetada ei saa. Elus puutume tihti kokku esemetega, millel on korrapäratu kuju ning nüüd oskame mõõta ja arvutada ka selliste esemete pindala ja ruumala.  Eriti huvitavad oli nipiga katsed:  Kas oskate määrata keha ruumala ja pindala kaalumise teel?  Meie nüüd juba oskame.
  • Valguse peegeldumine ja neeldumine. Kas teadsite, et peegel vahetab ära vasaku ja parema poole? Õppisime konstrueerima kujutisi tasapeeglis ning analüüsisime selle omadusi. Huvitav oli jälgida, kuidas peegeldub valgus erinevatelt pinadadelt. Sellest teadmisest on kindlasti kasu ka meie igapäevastes tegevustes. Saime teada, et valguse neeldumine sõltub lahuse konsentratsioonist ja ka lahuse kihi paksusest.
  • Soojusülekanne. Selle nähtusega puutume kokku ju iga päev! Tuletasime meelde erinevad soojusülekande liigid ja mõõtsime temperatuure. Uurisime erinevate materjalide soojusjuhtivust ja üllatusi oli siingi. Esmakordselt tutvusime ja töötasime kalorimeetriga. Päris palju pusimist oli soojushulga valemi abil tundmatu metalli erisoojuse ning keedusoola lahustumissoojuse määramisega. Aega see võttis, kuid õiged tulemused me kenasti lõpuks leidsime.
  • Elekter ja vooluringid. Elekter on alati selline keerukas ja salapärane asi. Selle õpikoja järel oleme palju julgemad ja targemad ning oskame koostada vooluringe, tunneme tingmärke ning võime lugeda ja joonistada elektriskeeme. Julgelt mõõtsime voolutugevust ja pinget ning Ohmi seadus ei ole enam meile tundmatu. Muidugi ei puudunud ka nipiga katse – kuidas leida mittetöötava lambi hõõgniidi takistus?
  • Valguse murdumine ja läätsed. Selle õpikoja eesmärgiks oli korrata ja selgitada valguse murdumist ning tutvuda kumer- ja nõgusläätsega ning silindriliste läätsedega. Kindel on see, et segamini neid enam võimalik ajada ei ole ja tegelikult on nende eristamine lihtne. Saime teada, millest sõltub kui tugevasti lääts suurendab või vähendab. Huvitav oli „silma mudeli” ehitamine ja fookuskauguse määramine.

Taas nipiga katsed – kas nõgusläätse abil saab tekitada suurendatud kujutist? Kuidas muuta esemeid nähtamatuks?

  • Mehaanika – katsed, katsed ja veelkord erinevad katsed. Katsetasime – kuidas kuulikese laualt alla kukkumise aeg sõltub tema algkiirusest; valmistasime matemaatilise pendli ning uurisime selle võnkeperioodi, sageduse ja kiiruse sõltuvust erinevatest parameetritest; määrasime hõõrdejõudu ja hõõrdetegurit erinevatel pindadel; võrdlesime liuge- ja veerehõõrdejõudu; selgitasime välja, kuidas on seotud töö, energia, jõud ja teepikkus ning uurime kehade vastastikmõju. Kindel on see, et jalgratta või rulaga sõitma minnes teame, millised jõud meid mõjutavad.
  • Üleslükkejõud ja ujumine – mõlemate nähtusega puutume kokku kui ujuma läheme või paadiga järvel sõuame. Kas siis mõtleme nendele? Selles õpikojas õppisime täpselt, mis on üleslükkejõud ja kuidas seda arvutada ning mõõta. Uurisime praktiliste tööde käigus, millest ja kuidas sõltub üleslükkejõud erinevates vedelikes; määrasime ujuvate, heljuvate ja uppuvate kehade tihedusi nende ruumala järgi. Eriti huvitav oli „uppunud laeva” üles tõstmine.

Selliste põnevate ja eluliste asjadega me Füüsika Õpikodades tegelesime ning eriti tore oli, et meiega liitusid ka õpilased Holstre ja Heimtali koolidest. Koos on ju ikka põnevam!

Tore, et Tartu Ülikool sellise õpetliku ja põneva projektiga tegeleb! Kindel on see, et füüsikasse suhtume nüüd hoopis positiivsemalt ning ei ole see üldse igav õppeaine. Loodame, et järgmistel aastatel õnnestub meil taas Tartu Ülikooli konkursi kadalipp läbida ning saame ehk osaleda Keemia Õpikodades!

 

Reet Meerits

Paistu Kooli loodusainete õpetaja

Sündmused

Kontakt

Partnerid

Värsked Postitused

Asukoht

Sultsi küla, Viljandi vald, 69 605,  Viljandimaa
Tel. +372 43 51 465
kool@paistukool.ee
[wpgmza id=”1″]

Arhiiv