Loodusetundmine läbi viikingi silmade.
 /  Esileht / Loodusetundmine läbi viikingi silmade.
Loodusetundmine läbi viikingi silmade.

Loodusetundmine läbi viikingi silmade.

Eelmise õppeaasta kevadel kirjutasime KIK-ile projekti „Paistu Kooli koolipere õpib loodust tundma” ning saime rahalise toetuse oma programmi läbiviimiseks. Tänu sellele alustasime seda õppeaastat kohe huvitavate väljasõitudega Emajõele ja Saadjärvele.

Väljasõitude eesmärk oli osaleda õppeprogrammis „Looduse tundmine läbi viikingite silmade” ning 8. septembril tegid viikingite tegemistega tutvust 6. – 9. klassi õpilased seilates viikingilaevaga Emajõel ning 13. septembril osalesid tutvustaval retkel  4. – 6. klassi õpilased kuid seekord Saadjärvel.

Meie pilguheit viikingite elusse algas Emajõe ääres Emajõe Lodjaseltsi juurest ning Saadjärve kaldal, kus meid ootas meie programmi läbiviija „viiking” Albert. Enne kui meid viikingilaevaga seilama viidi tuletati meelde ja tutvustati põhjalikumalt, millisel perioodil viikingid elasid ning millega tegelesid, samuti saime põhjaliku ülevaate Eesti seosest viikingitega. Lõbusa ja samas kõiki haarava vestluse käigus otsisime vastust küsimusele: „Miks olid veekogud viikingitele olulised?”. Vastus sai leitud ning „viiking” Albert selgitas viikingite elu-olu põhjalikumalt. Toit on tänapäeva inimestele väga tähtis ning viikingite elus oli toidul samuti ülitähtis koht, kuid nemad ei saanud kasutada tänapäevaseid mugavusi nagu külmkapp, röster, mikrolaineahi jne., vaid pidid läbi ajama palju lihtsamate kuid samuti tulusate vahenditega. Kuna nende põhiliseks tegevuseks oli põlluharimine aga ka küttimine ja korilus ning muidugi ka pikemad retked võõrastele aladele, siis pidid viikingit oskama toitu säilitada erinevatel viisidel. Kõige rohkem kasutati toiduks siiski liha ja kala, mida osati kuivatada, soolata aga aga tunti ka juba suitsetamise kunsti, toidulaualt ei puudunud ka veelindude liha. Kajakat aga viikingite toidulaual ei leidunud, sest selle linnu liha ei sobinud ega sobi ka praegu söögiks. Oma koduasulates pidasid viikingid aga juba koduloomi ja –linde ning seetõttu leidus nende toidualaual juba ka piima ja erinevad piimatooted. Saime teada, et nad oskasid valmistada juustu ja võid ning jogurtilaadset toodet. Jäätist nad aga süüa ei saanud. Samuti tunti paljusid metsamarju ning oma põldudel kasvatati teravilja, mis rikastas toidualauda veelgi. Huvitav ju!

Tutvusime ka viikingiaegsete kalapüügiriistadega – mõrd, lutsumänd, ahing ning saime teada kuidas toimus tulusepüük.

 

Seejärel jagati meile päästevestid ning astusimegi viikingilaeva pardale. No alguses tundus see ikka väga kitsas olevat ning tekkis tunne, et me ei mahu sellesse. Meid oli pardal 23, kuid viikingeid tavaliselt 12. Ära me igatahes mahtusime!

 

Viikingilaeva pardal tutvustati selle laeva ajalugu ning saime teada kuidas viikingilaevad ehitatud olid, tundus ikka päris keerukas tegevus. Selgus, et isegi nemad ehtisid oma laevu vastavalt jõukusele!

Viikingilaevad liikusid kas aerude või siis purjede abil. Aerutamist me Emajõel kahjuks proovida ei saanud, kuid Saadjärvel suure purje all liikusime edasi päris hoogsalt! Laeval saime teada, et viikingid olid head orienteerujad ning lisaks maamärkidele oskasid nad ilmakaarte määramiseks hästi kasutada päikest ja nn.päikesekompassi. Kui niimoodi veekogudel seilata, siis oli vaja hästi tunda erinevaid ilmamärke ning ka ilma ennustamisel oli tähtis osa retke planeerimisel, seega pilvede teket ja liikumist, tuult ja sademeid tuli osata jälgida ning nende muutustest paljutki välja lugeda. Püüdsime ka ise ilmakaari määrata nii Emajõel kui Saadjärvel, kuid kindlasti olid viikingid meist palju paremad, igatahes Saadjärvel oleks me täiesti valesse suunda liikunud.

 

Viikingid kasutasid oma retkedel märguannete andmiseks spetsiaalset loomasarve. Meie „viiking” Albert sai sarvest kergelt hääle kätte ning see kõlas üle Emajõe ja Saadjärve vee. Siis oli võimalus meil ka proovida märguannet puhuda. No ei tulnud see sarvehääl kuidagi kuuldavale! Esimesena sai võimsa sarvehüüu üle Emajõe kõlama Marleen ning seejärel ka teised, Saadjärve vetel õnnestus see samuti.

 

Need kaks sügispäeva Emajäel ja Saadjärvel olid väga huvitavad ning nüüd teame viikingite elu-olust ja loodustundmise oskustest hoopis rohkem! Aitäh „viiking” Albertile, kes meile väga põhjalikke selgitusi jagas ja küsimustele vastas!

Teated

Sündmused

Kontakt

    Partnerid

    Värsked Postitused

    Asukoht

    Sultsi küla, Viljandi vald, 69 605,  Viljandimaa
    Tel. +372 43 51 465
    kool@paistukool.ee
    [wpgmza id=”1″]

    Arhiiv