Paistu Koolist heade soovidega Ukraina sõjapõgenikest lastele
Meie kooli ja lasteaia laste pered ning töötajad kogusid kooli- ja kästöötarbeid Ukrainast Viljandi valda saabunud lastele.
Saatsime need heade soovidega teele.
Teksti suuruse valimisel muutub see automaatselt
Reavahe valimisel muutub see automaatselt
Kontrastsuse valimisel muutub see automaatselt
Meie kooli ja lasteaia laste pered ning töötajad kogusid kooli- ja kästöötarbeid Ukrainast Viljandi valda saabunud lastele.
Saatsime need heade soovidega teele.
Paistu Kooli 10. teatripäev tegi kummarduse Oskar Lutsule
Paistu Kooli pere läks kevadisele koolivaheajale vastu ühise teatripäevaga, mis toimus Paistu rahvamajas.
Tegu oli suisa juubeliüritusega, sest päev, mil kogu kool üksteisele teatrit teeb, toimus juba 10. korda. Kaks koroonakevadet, mil see ühistegemine vahele jäi, ei suutnud traditsiooni murda.
Nagu tavaks saanud, astusid lavale kõik klassid, oma osa andsid ka lasteaiarühmad ja õpetajad.
Hubert Pärnakivi nimeline jooksuvõistlus
21. aprillil toimus 39. H. Pärnakivi nimeline jooksuvõistlus Viljandimaa koolinoortele. Jooksu start on legendaarse jooksja monumendi juures, kes võitis 11 korda järjest ümber Viljandi järve jooksu.
Jooksuvõistlusel osalenud 14-st Paistu Kooli õpilasest läbisid 2,8 km distantsi kõige kiiremini meie kõige nooremad jooksjad – Kristjan Ruudi Alle (2. klass) ajaga 14.51,3 ja Otto Johanner Põrk (3. klass) ajaga 14.54,7.
Paistu Kooli noored osalesid TÜ Mängujämm 22 üritusel
Head tulemused nutispordi piirkonna finaalist
Nutispordi Edela-Eesti piirkonnafinaal toimus 29.03 Pärnu Vanalinna Põhikoolis. Paistu Koolist pääses piirkonnafinaali 7 õpilast.
Oma vanuserühma võitjaks tuli 9. klassi õpilane Elise Koppel. Sama võistlusklassi 2. koha sai Karoline Volkov. Elise pääses Eesti meistrivõistluste finaali, mis toimub 06.04 Tartus.
Britta Põrk sai 7. klasside arvestuses piirkonnafinaalis 4. koha. Otto Johanner Põrk 3. klassist ja Elise-Laureen Sosi 1. klassist said oma vanuseklassis 5. koha.
Kevade alguse matk
Paistu lasteaia lapsed käisid kevadet otsimas ning seoses sellega sai korraldatud lastele üks tore ja vahva kevade alguse matk.
Meie maja kõige väiksemad lapsed ehk Põnnid käisid mööda lume kandvat põldu kevade märke otsima. Kevadet otsisime kolmel päeval. Matkates avastasime uusi metsatukakesi ja kuulasime seal linnulaulu. Keskmine matka pikkus tuli meil umbes 1.5 km. Vahepeal matkates puhkasime ja rullisime põllul ja ega kevadine lumi meil maitsmata ka ei jäänud.
Punahirve sarved ja tuubirada
Grupp meie kooli 5. – 8. klassi õpilasi külastas talvepealinna Otepääd.
Päev algas Otepää looduskeskuses keskkonnaameti õppeprogrammiga. Kõigepealt vaatasime filmi Otepää kaunist loodusest läbi kaheteistkümne kuu. Sellele järgnes praktiline tegevus eesmärgiga tunda ära meie metsades elavad loomad nahkade, sarvede ja hammaste järgi. Õpilaste teadmised olid head. Eriti said kiita 6. klassi noormehed Tarmo, Marko ja Juhan, kes tundsid ära punahirvele kuuluvad sarved.
Lumeskulptuur „Ussike“.
Tänavune veebruar oli eriti lumerohke ning traditsioonilisest talvisest meelelahutusest sai distantsõppel olles 1. klassi õpilaste kooliülesanne – lumeskulptuuri meisterdamine. Oma koduõuele tuli meisterdada võimalikult suur ja äge lumeskulptuur.
Suurepäraselt said selle ülesandega hakkama Steven Kõrge ja Raimo Tulp koos peredega. Üheskoos meisterdati „ussike“, mille pikkuseks on 9,9 meetrit.
Väga hea näide ja tubli tulemus loovast koostööst. Loovus ja koostöö on Paistu Kooli ühed põhiväärtused.
Paistu Koolis toimetatakse sel õppeaastal kooli põhiväärtustest lähtuvalt.
Käesoleva õppeaasta alguses avanes Paistu koolil suurepärane võimalus liituda üldhariduskoolide arendusprogrammiga. Antud programmi koordineerib Tallinna Ülikool. Programmi eesmärgiks on aidata luua õppija arengut toetav õppimis- ja õpetamiskultuur.
Aga mis siis muutub õppija jaoks koolis paremaks?
Programm algas meie jaoks kodutööga - tuvastada enda kooli tuumprobleem.
EMAKEELEPÄEV PAISTU KOOLIS
Täna, 14. märtsil tähistas Paistu Kool emakeelepäeva, võttes kesk kiiret õppepäeva kooli saalis aja maha. Meenutasime, miks see päev oluline on ja miks ta kalendris just sellele kuupäevale on märgitud. Muidugi Kristjan Jaak Petersoni kui esimese eestlasest kirjamehe sünnipäeva auks!
Juttu sai tehtud keelest kui sümbolist, samuti keele kihistustest, mida aeg on loonud 6000 aasta tagustest sõnadest (ema, jõgi, puu, kala, päev) uusimateni (digitigedik).